Gripiviirus replikatsiooni käigus hingamisteedes aitab kahjustusi ripsmeline epiteelis, kelle peamine ülesanne on puhastada hingamisteed bakterid ja tolm. Hävitamisega epiteelkude ei ole võimeline täitma oma kaitsefunktsiooni täielikult, nii bakterid kergesti tungida kopsukoes. On oht bakteriaalse infektsiooni.
Seoses sellega üsna raske ja sage tüsistus gripp on kopsupõletik (kopsupõletik) ja bakterite poolt põhjustatud infektsioonide sekundaarse (Haemophilus influenzae, Streptococcus pneumoniae või Staphylococcus aureus). Harvem co-infektsiooni (bakteriaalsed ja viiruslikud kopsupõletik, mida iseloomustab kõrge suremus).
Pärast kannatavad gripp võib areneda müosiidist - lihaseline tüsistused, mis tekivad sagedamini lastel ja väljendas tugevat valu lihastes paar päeva. Samuti esineb müoglobinuuriat - suurendatud müoglobiini uriiniga, mis võib põhjustada raskeid neerutalitluse.
Eakatel on sagedasemad tüsistused kardiovaskulaarsüsteemi. Võib töötada perikardiit (põletik perikardi ja südamelihas, mis hiljem viib südamepuudulikkus) ja müokardiit. Vastsündinutel pärast kannatab gripp võib areneda kõrvapõletik. Rasketel keskkõrvapõletik imikutel võib esineda sümptomeid meningizma: kallutades pea, oksendamine, pinge jalgade ja käte, punnis Fontanelle.
Paljud inimesed, kes on haigestunud grippi, esineb süvenemist erinevate krooniliste haiguste: krooniline bronhiit, bronhiaalastma, ainevahetushäired, kardiovaskulaarsete haiguste, neeruhaiguste, ja teised. Tegemist võib olla tüsistusi närvisüsteemi. Need ilmuvad entsefaliit, meningiit, ishias, neuralgia ja polyneuritis.
Nende raskuste vältimiseks, nautida õigeaegne gripi ennetamiseks, ei unusta vaktsineerimine, mida tuleks teha igal aastal. Kui haigust ei obols su kõrval, ei unusta bedrest, liigne joomine, kvaliteetset toitu, sage tuulutamine toas ja muidugi narkootikume andnud oma arstiga.